Märts ja aprill

Märtsis lugesin ma läbi vaid Harry Potteri ja Azkabani vangi. see ei ole olnud minu

lemmik Harry Potteri raamat, aga ikkagi väga hea ja mõnus lugemine.

Ei saavutanud küll oma eesmärki lugeda läbi 2 raamatut igas kuus, aga loodetavasti aasta jooksul jõun ikka 24 raamatut läbi loetud. Aprillis olen pisut parem olnud ja lugenud läbi Minu Dublini ja Minu Taani. Minu Dublin sai mul ülimalt kiirelt läbi loetud. Lugesin õhtul enne magama minemist ja siis jälle natuke kui ärkasin - nii kaks-kolm päeva. Mõtlesin proovida pisut bussis lugeda ja tööle jõudes oli raamat läbi. Aprilli alguses tegin algust ka Harry Potteri ja tulepeekriga, aga sellest olen lugenud vaid 120 lehekülge. Peale Minu Dublini, jätkasin järgmise Minu raamatuga ja selle lugemine on olnud üpriski lõbus. Lugesin seda kui ma enam Harry Potterit lugeda ei viitsinud või kui olin bussis. Kes seda 600-lehelist Harry Potteri raamatut viitsib kaasas kanda. Minu Taani lugemine oli lõbus, ei olnud küll nii kaasahaarav kui mõned eelmised Minu sarja raaamatud, aga läbi ta sai. Küll esimesel mail, aga lugesin selle ikkaaprillikuu saavutuseks.

Bussist rääkides, siis bussi on mul olnud vaja kasutada, sest märtsis hakkasime me koolis jälle näost näkku käima. Kahjuks see ei kestnud kaua ja märtsi lõpuks olid meie tunnid jälle netipõhised. Klassikaaslaste nägemine andis pisut motivatsiooni juurde, et proovida oma eksamiteks õppida ja tundides ikka kohal käia. Peale seda sain ma ka tööle ja hakkasin nädalavahetustel töötama ühes restoranis nõudepesijana. Mul on hea meel, et mul on võimalik tööl käia. Nii saan nädala sees keskenduda koolile ja nädalavahetusel(hetkel reeded ja laupäevad) tööle. Pühapäevad saan veeta kas sõprade või Björgviniga ja ka nädala sees on mu õhtud täiesti vabad.

Märtsis olid meil ikka tunnid ja õppisime veel palju uut. Märtsi lõpp ja augusti algus oli puhtalt kordamiseks, siis käisin ma klassikaaslastel külas kui koroonapiirangud lubasid või helistasin nendega, et koos õppida. Nüüdseks olen juba teinud kaks eksamit- grammatika ja sõnavara eksami ja suulise jutustamise ja väljendite eksami. Kaks eksamit on mul veel ees- need on kuulamine ja hääldamine ning iseseisvaõppimise eksam.

Hetkel olen ma kandideerinud Islandi ülikooli, et õppida International Studies in Education. Ma võib olla kandideerin veel mõnda kooli siin ja võib olla ka Eestis. ainuke asi, milles olen täitsa kindel on see, et tahan õppima minna.

Märtsis tundsin ennast siin väga hästi. Kõik ümberringi hakkas joonde loksuma ja elu hakkas justkui korda minema. Kooliga oli vaid raskusi. Aprillis aga on mul olnud palju raskem, kuna mu õel sündis tütar ja ma tahaksin teda ja teisi peres sündinud lapsi näha ja kallistada. Üldine koduigatsus on peal. See muutis mu pahuramaks ja tujukamaks, mis omakorda hakkas muidugi ka teisi minu elus mõjutama. Küll ma suutsin Björgviniga riidu minna või ägedalt nähvata tema õele. Vahel ka kadus ära tahtmine perele ja sõpradele Eestis helistada, sest see pole ju 100% see, mida tahan. Nüüd hakkab juba kõik paremaks minema. Proovin veeta rohkem aega õues ja sõprade seltsis. Ikka helistada perele ja sõpradele ja uurida enda võimalusi Eestisse tulla- karantiinid ja lennud ja kõik see jama. Loodame, et saan kõik korda ja ikka korraks koju tulla.

Üks suur asi, mida mulle Minu sarja raamatud on õpetanud on see, et sa tunned ära, kus sa olema pead. Minu Dublini kirjutanud Kristiina Piip ütles mitu korda, et läksin Eestisse, aga tundisin peaksin ikka tagasi Iirimaale minema ja siis jälle mingi hetk tundis, et pole tahtmist minna Iirimaale ja ta koht on mõnda aega Eestis. Sarnaseid olukordi on olnud mitmes Minu sarja raamatus. Nii et ka mina olen siin kuniks, siis on õige tunne olla siin ja kui tulen koju kasvõi korraks ja kõhutunne ütleb, et minu koht on Eestis, siis tulen tagasi Eestisse. Ainult aeg näitab, mis saab ja vahet pole kus ma olen, küll kõik loksub paika. Mina näiteks ei muretse selle üle kas Björgvin tuleb koos minuga või mitte. Jällegi tuleb minna kõhtutunde järgi. Oleme kas jälle kaugsuhtes või lähme lahku, kes teab.