Jaanuar ja veebruar

Nagu ikka, siis ei jõua mina arvutini enne kui kaks kuud on jälle möödas.

Esiteks ma olen enda üle väga uhke. Jaanuaris lugesin ma lõpuni Brida ja minu Alaska. Mõlemat raamatut soovitan soojalt. Minu Alaska nagu kõik minu sarja raamatud oli lõbus lihtne lugemine. Nii tore on lugeda teiste inimeste kogemusi välismaal ja kuidas nad oma tee tagasi Eestisse leidsid või ka mitte. Brida aga on esimene Paulo Coelho raamat, mida olen lugenud ja selle raamatu lugemine võttis mul kaua aega, sest ma lihtsalt ei võtnud seda kätte õhtuti. Nüüd saan ma aru kui äge lugu see on. Ma arvan, et mul on aeg Alkemisti lugeda.

Kuid ma veel niipea seda ei tee sest veebruaris olen ma lugenud kaks esimest Harry Potteri raamatut ja ka vaadanud samad filmid. Ma saan lõpuks nendest filmidest täielikult aru. Raamatus toimub nii palju rohkem ja on palju rohkem seletusi. Ma olen vist liiga aeglane, et kõigest, mis filmis toimub aru saada ilma raamatuteta. Järgmised kuud ma olen ilmselt Harry Potteri lainel. Ainuke, mida ma samaaegselt loen on islandikeelsed õpetlikud lühijutud.

Töö ja kooliga on ikka sama lugu. Kool on ikka veel netis, aga lootust on märtsis koolihoonesse ikka õppima saada. Kool tekitab minus ikka stressi, aga ega ükski koolitöö mind ära ei tapa. Pigem minu omad hirmud. Kas kardan teha vigu või loll välja paista oma aksendiga. Mul pole enam aga pääsu, ma saan väga paljust aru ja suudan ennast väljenda. Aeg on süda saapasäärest ära võtta. Julgus rääkida islandi keelt annab mulle ka tööturul automaatselt plusspunkte. Töö võimalusi hakkab järjest rohkem tekkima, sest rohkem turiste saab tulla siia. Fingers crossed, et varsti leian ka mina endale sobiva töökoha.

Ma otsin endale kodus muudkui rohkem tegemist. Osaliselt, et vältida ebameeldivaid koolitöid ja ka selleks, et mul lihtsalt tegevust oleks. Niisiis olen ma organiseerinud uuest oma riidekappi, pesuruumi, saunalinade kapid, kontori ja aidanud Björgvini ema riidekappi organiseerida. Mul on vist juba kerge kinnisidee organiseerimisega. Vahest jalutan ma mõnest kapist mööda ja no kui see ei näe ilusasti organiseeritud välja, siis ma lähen ja aitan. Paari tunni pärast ma olen ikka veel seal kapis ja mõtlen kuidas seda ikka paremaks teha. Organiseerimise käigus leidsime me ka vana puit kapikese, mida nende pere ei taha ja mina uuesti ilusaks tegin lihvija ja lakkiga. Ma igatsesin omaette nokitsemist.

Vabariigi aastapäeval otsutas siin kõik väriseda. Terve päev oli üle Islandi maavärinaid. Suuri oli minu teada vaid 5, aga need olid ka 5 magnituudi. Suurim oli 5,7. Mina aga ei tundnud mitte midagi seekord.

Aprillis tahaksin ma jälle koju saada, sest kole koduigatsus on. Tahan pere ja sõpru nii väga kallistada ja juttu ajada näost näkku. Ma ei ole interneti inimene. Ma olen oma telefonist kogu sotsiaalmeedia ära kustutanud. Ma veetsin seal liiga palju aega.

Loodetavasti leian tee siia järgmine kord kiiremini. Kõike head!