Islandil elamine: ootused vs reaalsus

Nüüdseks olen ma Reykjavíkis elanud üle seitsme kuu. Olen kogenud siinset sügist ja talve. Vaikselt ka kevadet ning seoses sellega õppinud ka kindlaid kohalikke "reegleid". Toon välja mõned olukorrad, mida kas ise valesti mõistsin või mille kohta teistel inimestel palju küsimusi oli.

1. Islandi karm talv. Tihtipeale räägitakse Islandi karmist talvest ning see on tõsi, et talv on pime(jaanuaris on umbes 4 tundi valget aega), vahel on tormihoiatused(kuni 60 km/h) ning selleks päevaks on liikumispiirangud(bussid ei pruugi sõita, teed linnast välja on kinni ja soovitatakse koju jääda), aga need tormid vaibuvad ühe/kahe päevaga ja siis on jälle tavaelu. Muidugi oleks olukord hullem kui oleks palju lund ka, aga linnapiirkonnas on olukord tormide suhtes parem.

Maapiirkondades võivad tormide tagajärjed olla hullemad kuna seal on hõredam asustus ning ohtlikud mägedevahelised ja ka mägiteed. Maal elades peab alati selliseks ajaks rohkem toitu varuma ja inimesed üldjuhul pargivad enda autod tee äärde, sest sealt on lihtsam autot välja kaevata pärast tuisutormi kui oma hoovist. Meie käisime talvel väikesel roadtripil ning siis ajas see tuiskamine ja pimedas sõitmine mägede vahel mulle hirmu nahka. Talvel ei ole tark sõita kottpimedas maapiirkondades ning alati peab ka järgima kohalikke liiklusolusid. Talvisel ajal on osad maanteed turvalisusehuvides kinni.

Suvel aga on olukord vastupidine. Hetkel tuleb kell 5 tuleb päike välja ja loojub alles 9/10 ajal ning mida suvisemaks läheb seda vähem ja vähem meil pimedat aega on.

2. Hinnad on kohutavalt kallid. Jah, turistina on siin kallis olla, aga kui sa töötad siin, siis raha kulub ikka sama suur protsent kui Eestis elades läheks. Samuti peab oskama valida, kus poes sa süüa ostad. Tark on osta poodidest nagu Bónus ja Krónan(sellised poed on tavaliselt avatud kuni kella 6ni). Lisaks on ka Hagkaup, mis on avatud kuni südaööni ja on ka kallim ning nende valik on suurem. Lisaks on ka toidupoed nagu Iceland ja Netto, mis on avatud 24/7, aga on üpriski kallid.

Mina ostan riideid üldiselt taaskasutuspoodidest ning muud pudipadi väga ei osta. Aga tihti kiputakse asju Amazonist või mujalt netipoodidest tellima kuna isegi koos tollimaksuga on tellimine odavam. Samas peab ka vaatama, kas see on ikka väärt seda kuna postikulu Amazonist siia on 30/40 euri ja lisaks veel ka tollimaks.

Kõik inimesed ei nõustu minuga võib olla, aga minu kogemuse põhjal on islandlased suured laristajad, pisut kinni konsumerismis. Eriti hulluks minnakse jõulude ajal, sest neil pole seda,et oi jõuluvana tõi kingi vaid paki peale kirjutatakse kellele ja kellelt ning iga sugulane peetakse meeles. Mina sain kinke Björgvini sugulastelt, keda kunagi isegi kohanud pole. Kardetakse ka seda. et ühele tädipojale tegin sellise hinnaga kingituse ja nüüd ma peaksin teisele tädipojale ka sama kalli kingi tegema. Kuigi keegi ei pahandada kui sa teed odavamaid kinke ja alati tänatakse kõiki sugulasi kinkide eest. Aga jõulude ajal on väikest viisi hullumaja.

3. Koguaeg saab erinevaid roadtrippe teha ja käia koski vaatamas või matkamas. Ma lootsin seda, aga nagu ma ütlesin, siis ilm on muutlik ja alati ei klapi omavahel töögraafikud ka. Minu puhul, aga oli Björgvin koolis esmaspäevast reedeni ja nädalavahetustel kas mina(töötasin 2-2-3) või tema ikka töötas. Paaril korral käisime sõitma ja jäime isegi ööseks mõnda majutuskohta. Mõningaid koski ma muidugi nägin, aga kosed, mille juurde peab matkama võivad pisut ohtlikud olla talvisel ja sügisesel ajal. Talvel läheb pimemaks, külmaks ja ka tuuliseks kohe kui valge aeg läbi saab ja sügisel märg ja mudane maapind on ohtlik matkamiseks. Eestlasena on mul väga vähe teadmisi mägede kohta ning usaldan 100% kohalikke, sest ma ei taha olla see loll välismaalane, kes jäi mäkke udulõksu või mäeretkel ära külmus. Lolle turiste on siin juba piisavalt palju.

Nüüd kui on soojemaks läinud, siis ronisin enda esimese mäe "tippu"(tegelikult ronisin steinnini, mis inglise keelde tõlgituna the rock), mis asub poolel teel tippu. Minusugusele algajale ja vanale koerale, kes meiega kaasas oli oleks tippu ronimine ilmselt liiga palju olnud. Just googeldades Esja mäge avastasin, et kui tehniliseks minna, siis tegemist pole ikkagi mäega kuna selle kõrgus on 914 meetrit. Steinn asub 597 meetri kõrgusel, aga teekond selleni võttis aega 1,5 tundi ja alla tulek võttis umbes tunni. Ilmaga vedas meil, sest üles ronides oli meil suurepärane päikesepaiste ning enne alla minemist panime õhukese jope

peale ning siis oli meil piisavalt soe, et autoni kõndida.

Koos enda heade ja halbade külgedega on Island ikkagi suurepärane koht elamiseks.